Pärast geotekstiilist sillutuskillustikku ja gabioonlüüsi paigaldamist erosiooni deformatsiooni ei esine

Energia hajumise ja erosiooni vältimise kavandamine lüüsist allavoolu on lüüsi kujunduse põhisisu. Pärast vaikse basseini läbimist on voolu kiirus veevoolu põhjas endiselt suur ja turbulents on intensiivne. Üldiselt on tõsise erosiooni vältimiseks vaja rajada üleujutuspõhi. Kui jõesäng peab olema täielikult puhastatud koristusest, tuleb ookeaniuputus teha väga pikaks, mis ei ole ökonoomne ega vajalik. Sel põhjusel püstitatakse ookeanitulva kõrvale sageli küürimisvastane küna.

Pärast geotekstiilist sillutuskillustikku ja gabioonlüüsi paigaldamist erosiooni deformatsiooni ei esine

Hõõrdumisvastane küna on üldiselt kivitäite konstruktsioon, selle ülaosa on ookeanitulva ülemise pinnaga samal tasemel ja renni põhja tõus sõltub sellistest tingimustest nagu küürimissügavus, kaevetööd, ja kivitäite kogus. Traditsioonilise küürimisvastase küna ja jõesängi vundamendimulla vahel puudub üleminekukiht. Kivivill langeb otse jõesängi vundamendimullale. Jõesängi vundamendimuld on altid erosioonikahjustustele, liiva ja kivi vajumisele. Sageli tuleb hõõrdumisvastast kanalit killustikuga täiendada, vastasel juhul mõjutab see Haimani ohutust. Geotekstiilide paigaldamine hõõrdumisvastase kanali kivitäite struktuuri ja jõesängi vundamendimulla vahele võib tõhusalt kaitsta alusmulda erosioonikahjustuste eest.

Liuxi jõe tammide äärde on rajatud palju lüüse, et veetase ei voolaks tagasi lisajõgedesse. Lüüside väljapääsu pinnas on enamasti mudane liiv ja muda, mis on altid erosioonile ja kahjustustele. Kivi, pärast mõnda tugevat vihma üleujutusperioodil pesti ripp kiiresti maha ja ka jõesängi alusmuld pesti maha, mõjutades lüüsi ohutust. Hiljem kavandati see ookeanitulva põhjale ja hõõrdumisvastasele künale mittekootud geotekstiili kihi ladumiseks ning seejärel kivipuuride paigutamist pärast kruusa asetamist geotekstiilile. Pärast seda rekonstrueerimist ei ole lüüsi väljapääsuosas suuremat hõõrdumist. Jõeosa jaoks, mis vajab põhjakaitset ja muldkeha eesmist jalakaitset, kus veevool on tõsisem, saab geotekstiili vundamendi kaitseks seada ka kaitsekonstruktsiooni ja alusmulla vahele. Kuid tavaliselt kasutatava riprap -konstruktsiooni puhul tuleks uurida ja kavandamisel arvestada ripapi kahjustuste mõju geotekstiilile. Lubatud kandevõime on 40 kPa ja tihendustegur on suurem kui 0,5/MPa. Projekt asub Pärli jõe suudmeala lähedal ning kofferdamil on kõrged nõuded tuule- ja lainetakistusele.